VERERÕHK AEGSASTI KONTROLLI ALLA!

VERERÕHK AEGSASTI KONTROLLI ALLA!

Kuigi aastate jooksul on südamehaiguste ennetustöö muutunud oluliselt tõhusamaks, oleme me endiselt olukorras, kus Eestis pea iga teisel täiskasvanul on vererõhk kõrgenenud - kõrgem kui 140/90 mm/Hg.

Tervise Arengu Instituudi andmetel registreeriti 2017 aastal 2737 ägedat müokardiinfarkti juhtu, neist 13 juhul oli tegemist alla 40 aastase patsiendiga. 89% juhtumitest oli tegemist vererõhuprobleemidega patsientidega.

Elukestvat medikamentoosset ravi on võimalik vältida õigel ajal alustatud ennetustööga. Tervislike eluviisidega on hea võimalus ravimeid vältida ka neil, kellel tegelikult on tugev perekondlik eelsoodumus hüpertooniaks.


Siit tekib alati küsimus, et millal siis peaks vererõhule mõtlema hakkama?
Erialaspetsialistide sõnul peab iga üle 30 aastane mees ja üle 40 aastane naine oma kontrollima oma vererõhku vähemalt korra iga kahe aasta järel. Juhul, kui suguvõsas on teada kõrgvererõhutõve, südameinfarkti või ajuinsuldi esinemist, tuleks vererõhku mõõta vähemalt korra aastas. Just selles vanuses algab vererõhu tõus, mis võib kujuneda paarikümne aastaga välja kõrgvererõhutõveks.

 
Kuidas me saame ise oma südame- ja veresoonkonna tervise eest hoolitseda?

Esimeseks võtmesõnaks on liikumine. Kaasaegne töö ja elukeskkond soodustavad mugavat ning vähese liikumisega elustiili. Suurema osa päevas viibime istuvas- või sundasendis. Peale kaheksatunniseid tööpäevasid paar korda nädalas koormustreeningut ei ole kindlasti piisav. Pealegi äkilised koormuste muutused mõjuvad südametervisele pigem halvasti.
Erialaspetsialistide sõnul peaks inimene iga päev 60 minutit kõndima ja tegema tööpäeva sees liikumisega puhkepause. Hea tervise tagamiseks on vajalik kolm kuni neli korda 30-40 minutilist aeroobset treeningut nädalas. Aktiivsem liikumine soodustab ka kehakaalu langust. Uuringud on näidanud, et ülekaalulistel haigetel aitab juba 10 kg kaalulangus langetada vererõhku 10 mm/Hg.

Eestlaste puhul koormab südant liigne soolase toidu armastus. Tervise Arengu Instituudi andmetel tarbib keskmine täiskasvanud naine 6,3 ja mees 9,1 grammi soola päevas, samas kui meie ööpäevane norm jääb 3-5 grammi vahele. Toidule maitse andmiseks kasutage rohkem maitseaineid või tavalise soola asemel spetsiaalseid (südame) soolasid, kus osaliselt on naatriumi asemel kaalium. 

Sagedased stressiolukorrad või pidevas stressiseisundis viibimine on viimaste uuringute põhjal üheks suurimaks südamehaiguste allikateks. Pingelisi olukordi pole meil võimalik alati vältida. Selleks, et nende olukordadega toime tulla ja vältida pidevat stressiseisundit on oluline, et me saaksime piisavalt puhata. Selleks, et puhkus stressist oleks efektiivne, on oluline leida enda jaoks vaimselt lõõgastavad hobid ja tegevused.


Selleks, et vähendada riske ja nautida eakana paremat elukvaliteeti, on lihtsam ennetada vererõhu tõusu, kui hiljem selle ravimise tegelda.
Kuigi me ei saa vältida geneetilisi põhjuseid, saame me korrigeerida oma vererõhku elustiilimuutustega suurendades liikumist, vähendades kehakaalu ja soola tarbimist ning vältides teadlikult ülemäärast pinget ja stressi.  

Varakult alustatud ennetustegevusega kingime endale 15-20 tervena elatud aastat!

Alusta juba täna!



Seotud tooted