MÜSTEERIUM: D-VITAMIINI PUUDUS KESET SUVE?!

MÜSTEERIUM: D-VITAMIINI PUUDUS KESET SUVE?!

Päike annab meile energiat, elujõudu, tugevdab immuunsüsteemi ning käivitab D-vitamiini sünteesi. Võib-olla sa loed seda rannatoolilt või mõnes muus päikesepaistelises kohas ning arvad, et sind järgnev teema ei puuduta. Sa usud, et suvekuudel sinu D-vitamiini varud täituvad täielikult, kui veedad rohkem aega päikese käes. Võib tunduda isegi kummalisena, et keset suve võib meil olla D-vitamiini defitsiit. Oleme ju enda arvates võtnud piisavalt päikesevanne ja nagu laulusõnadeski „saanud pruuniks teiseks juuniks“.

D-vitamiini puudus on viimasel ajal tõsunud suurel kiirusel teadusmaailma huviorbiiti ning selle vaegus on kogu maailmas võtmas pandeemia mõõtmeid. See on suur rahvatervise probleem kõigis vanuserühmades ning hinnanguliselt mõjutab see 1 miljardit inimest kogu maailmas. Põhjamaade elanikkonnas murettekitava levimusega aastaringne defitsiit nõuab rahvatervise seisukohalt vajalikke meetmeid. Seega soovitused tarvitada D-vitamiini ainult „R“ tähega kuudel on iganenud ja neid on aeg muuta.

Samale järeldusele jõudis ka grupp Tartu Ülikooli teadlasi 2010 aastal. Selgus, et 75% eestlastest vanuses 25-70 kannatab suvisel ajal D-vitamiini defitsiidi käes. Keskmine suvine D-vitamiini tase oli kõigest 59,3 nmol/L, mis jääb alla soovituslikku normi.
Tulemus on kooskõlas ka ühe teise olulise uuringuga, mille viisid läbi Eesti teadlased koostöös Eesti kaitseväelastega, kui nende D-vitamiini taset veres analüüsiti 2018 aastal. Toonased uuringu andmed näitasid samuti D-vitamiini defitsiidi väga kõrget levimust suvisel ajal noorte inimeste seas vanuses 19-25. Kui varasemalt peeti seda pigem vanemaealiste probleemiks, siis nüüd võime kindlalt väita, et see puudutab isegi terveid noori täiskasvanuid. Mõlemad uuringud räägivad ühist keelt, et Eestis elavad inimesed olenemata vanusest, soost ning tervislikust seisundist peavad tarvitama D-vitamiini ka suvekuudel.

Aga mis sai sellest, et D-vitamiin tekib organismis läbi naha päikese ehk ultravioletkiirguse UVB toimel ? See on tõsi, aga tihti jääb tähelepanuta, et D-vitamiini sünteesi efektiivsus sõltub geograafilisest asukohast, kalendrikuust ning kellaajast. Need omakorda mõjutavad oluliselt päikese langemisnurka, mis on vajalik piisavaks D-vitamiini sünteesi käivitamiseks nahas.
UVB kiirgus on piisav, kui päike on vähemalt 50 kraadi horisondist kõrgemal. Lihtne viis hinnata päikese langemisnurka on oma varju pikkuse järgi. Selleks seiske päikese käes ja kui vari on teist lühem, siis teie nahk sünteesib D-vitamiini. Kui vari on teiega sama pikk või pikem, siis D-vitamiini sünteesi nahas enam ei toimu.  

Eestis laialt leviva D-vitamiini defitsiidi peamine põhjus peitub meie geograafilises asukohas. Enamasti soovitatatakse optimaalseks D-vitamiini saamiseks päikese käes olla ca 10-15 minutit ning seda propageeritakse igas maailma nurgas. Suhtudes asjasse täie tõsidusega ning heites pilgu korraks maailmakaardile, siis näeme, et Eesti asub põhjapoolkeral, 59. laiuskraadil.
Ekvaator, mis jaotab maakera lõuna -ja põhjapoolkeraks on piirkond, kus päike paistab aastaringselt 90 kraadise nurga all. Liikudes 40 kraadi lõuna või põhja suunas on see veel piisav, et päikesekiirgus oleks adekvaatne D-vitamiini sünteesiks. Päikese käes viibitud aeg, et saavutada optimaalne D-vitamiini tase, pikeneb laiuskraadi suurenemisega. 1 laiuskraad on 111,04 km ning lihtne arvutus näitab, et Eesti asub ekvaatorist 6551,36 km kaugusel.
Kui sa veedaksid oma päevad Sahara kõrbes ning sinu käed ja jalad on katmata, siis tarvitseks sul päikese käes olla tõesti ainult 11 minutit. Liikudes aga Eesti suunas, suureneb iga laiuskraadi-minutiga D-vitamiini sünteesiks vajalik päikese käes viibitud aeg.
Veelgi enam, teie naha D-vitamiini tootmist mõjutavad ka vanus ja kehamassi indeks. Pensionärid ja ülekaalulised peavad Eesti oludes viibima päikese käes 300 minutit, et saada D-vitamiini piisav annus. Kahjuks ei ole Eestis ühtegi sellist päeva, kus päike oleks 5 tundi piisavalt kõrgel. Me elame ekvaatorist liiga kaugel ning see on põhjus, miks meie D-vitamiini tase isegi suvekuudel ootuspäraselt ei normaliseeru.
Asume geograafiliselt samal laiuskraadil Lõuna-Gröönimaaga ning suvine päike pole Eesti oludes arvestatav D-vitamiini allikas.

D-vitamiini tootvad UVB-kiired jõuavad Eesti laiuskraadil maale vaid 1 kuu enne ja 1 kuu pärast jaanipäeva. UVB kiirguse intensiivsus suureneb kevadest kuni suvise pööripäevani ning peale seda hakkab vähenema koos päeva pikkusega. Jaanipäev on aeg, kui eha tervitab koitu ning käes on aasta pikim päev. 21. juuliks on päeva pikkus tõusust loojanguni vähenenud ca tunni võrra ning D-vitamiini sellest hetkest enam ei saa piisavalt.
Juba augustis on UVB kiirgus kaotanud oma võime sünteesida vajalikku D-vitamiini. Seega Eestimaa suvi on anomaalne nähtus, sest isegi ilus suvi ei täida meie ootusi D-vitamiini sünteesi suhtes.

D-vitamiini süntees ei ole kuidagi seotud temeratuuriga väljas. Pärastlõunane päevitamine, mida arstid soovitavad, ei anna enam vajalikku D-vitamiini ning pole kuidagi ohutum. Oleme jätkuvalt avatud kantserogeensele UVA kiirgusele, mis põhjustab peamiselt naha enneaegset vananemist ja selle maale jõudmine ei sõltu oluliselt kellaajast. Sooja hommikust päikesetõusu ning õhtust loojangut on küll meeldiv nautida, sest tekitab heaolu ja õnnetunde hormooni serotoniini, aga vajalikku D-vitamiini siiski ei anna.

Vaatamata päikese olulisele rollile D-vitamiini sünteesil, on mõistlik siiski piirata naha kokkupuudet päikesega. Päevitamine muutus populaarseks eelmise sajandi 20-ndatel aastatel, kui tekkis moesuund, kus päevitunud nahk oli edukuse ja moeteadlikkuse märgiks.
Dermatoloogid on kindlal seisukohal, et igasugune päevitamine kahjustab naha tervist ning põhjustab kogu maailmas kõige levinumat vähki – nahavähki. Hoolimata dermatoloogide tugevast teavitustööst, kipuvad päikesekummardajad neid soovitusi eirama. Kõigest viis päikesepõletust elu jooksul suurendavad nahavähi riski 80%. Viimase kümne aastaga on melanoomi haigestumine Eestis kahekordistunud. Eestlaste heledat ja tundlikku nahka soovitatakse kaitsta päikesekaitsekreemiga. Samas SPF 8 vähendab D-vitamiini sünteesi juba 92%. Seega, päikesekaitse kreem kaitseb meid hästi nii nahavähi kui ka D-vitamiini taseme tõusu eest.

Aga milline siis on tervislik D-vitamiini tase? Kesk-Euroopas, sealhulgas on mainitud ka Eestit, peaks olema aastaringne D-vitamiini tase 75-125 nmol/L. See on piisav selleks, et olla haigustest tugevam ning pakatada energiast. SYNLAB anmetel on normis aastaringne D-vitamiini tase vaid 16% testi teinutest ning 84% kannatab puuduse käes. Et saavutada tervislik D-vitamiini tase, peavad noored ja normkaalulised Eesti oludes tarvitama regulaarselt 2500IU ning vanemaealised ja ülekaalulised 4000IU.  

Nii nagu vesi ei lähe keema 80 kraadi juures, ei ole võimalik ka D-vitamiini sünteesida ebapiisava UVB kiirgusega.
Hoidke ennast ja oma lähedaste tervist ning tutvuge Ipharma tervisepoes D-vitamiini valikutega.



Seotud tooted