MIKS ME UND TEGELIKLT VAJAME?

MIKS ME UND TEGELIKLT VAJAME?

VAIMNE TERVIS.


Magamatusest tulenev väsimus ja kurnatus põhjustab keskendumisraskusi ja tööviljakuse langust. Alanevad kõrgemat mõttetöö taset nõudvad võimed nagu loovus ja innovaatilisus. Tõuseb oluliselt liiklus- ja tööõnnetuste risk. Ööpäevane magamatus võrdub 1 promillise alkoholijoobega – olete seda tunnet tundnud?

Suhted lähedastega saavad kannatada, sest süveneb emotsionaalne ebastabiilsus, tekivad tujukõikumised - kas me soovime seda? Emotsionaalne reaktsioon olukorrale väheneb, vigu märgatakse, kuid neile ei reageerita. Otsustusvõime alaneb olulisel määral ja seda just ebakindlates ja ootamatult muutuvates olukordades. Inimesed ei suuda vaimse töövõime alanemise tõttu oma toimetuleku halvenemist märgata, sealhulgas oma unisuse taset adekvaatselt hinnata. Ärksus ja mõttetöövõimekus on häiritud ka tükeldatud une puhul.

Pikemaajalise unepuuduse korral võib täheldada „läbipõlemise“ sündroomi ja ärevust. Kujuneb välja stress. Uuringute järgi on igal kolmandal eestlasel stress. Stressist depressioonini on vaid väike samm. 2005.a läbi viidud uuringus leiti, et depressiooni või ärevusega uuritavad patsiendid magasid alla kuue tunni. Unepuudus mõjutab oluliselt meie vaimset tervist!

SÜDAME-VERESOONKONNA HAIGUSED.


Magamata või halvasti magatud öö mõjutab järgmise päeva vererõhu näitajaid, millest võib kaasuvate haiguste korral välja kujuneda kõrgvererõhu tõbi. Vererõhuravimeid tarvitavad inimesed on kindlasti tähele pannud, et halva/lühikese une järel on probleeme päevase vererõhuga.
Selleks, et süda ja veresooned saaksid puhata, peab öine vererõhk olema 10-20% päevasest madalam. Kehv unekvaliteet tähendab seda, et süda ja veresooned ei saa puhata.
Unepuudus aeglustab ka meie ainevahetust ja soodustab kõhugaaside teket. Unevõla kasvades tõuseb näljatunne ja söögiisu, mis on kehakaalu tõusu peamiseks põhjustajaks. Eelnevast lähtuvalt on uneprobleemi kasvades unevõlg ka oluline riskitegur diabeedi kujunemisel.

 

ENNEAEGNE VANANEMINE JA TAASTUMISVÕIME.

Krooniline unepuudus vähendab nahas kollageeni sisaldust, mis hoiab naha sileda ja elastsena. Unepuudus vabastab rohkem kortisooli, mis võib hävitada naha kollageenivalke. Seetõttu kaotab nahk enneaegselt oma elastsuse.
Lisaks väheneb unepuuduse korral kasvuhormooni tootmine. Kasvuhormooni mõjul moodustub lihaskude ja algab luude pikenemine. Kasvueas on see oluline normaalseks pikkusekasvuks ja keha üldiseks arenguks ning vananedes aitab see kehal taastuda - kasvatada lihasmassi, paksendada nahka ja tugevdada luid. Kvaliteetne uni vajalik iga vanuses. Kuidas tundub ?


Uni on inimesele vajalik keha taastumiseks ja vajalikke reservide loomiseks. See on oluline nii vaimseks kui ka füüsiliseks arenguks. Eriti oluline on sügav uni. Normaalne uneaeg sõltub vanusest ja biorütmidest, mis peab jääma 6,5h – 11h vahele.
Normaalset uinumist soodustab organismile omane hormoon melatoniin. Vanuse kasvades, kui langeb suguhormoodide tootmine, on melatoniini tootmine kehas häiritud, tekivad uinumisraskused. Seega vanuse kasvades on mõistlik melatoniini juurde manustada, et säilitada hea uinumine ja hea unekvaliteet.
Noorematel on peamiseks uinumist takistavaks teguriks närviline ja stressirikas elustiil. Sellistel juhtudel on kõige rohkem abi sellest, kui oma elustiili muuta. Aga kui see ei õnnestu, siis tasub uinumise soodustamiseks ja unekvaliteedi parandamiseks melatoniinile juurde võtta veel teisi närvisüsteemi tugevdavad ja rahustavaid taimseid vahendeid nagu palderjan, meliss või humal.


Hoia oma tervist ja anna endale piisavalt und!

Tutvu melatoniinipreparaatidega meie e-poes: Melatoniinitooted



Seotud tooted