KOLESTEROOL – SÜDAME SÕBER JA VAENLANE

KOLESTEROOL – SÜDAME SÕBER JA VAENLANE

Kolesterooli taseme mõõtmine ja kolesteroolinäitajate üle arutlemine on meil tihti kõneaineks ning erinevad allikad annavad erineva vastuse. Miks ja millal peaks me oma kolesteroolitaseme pärast muret tundma? 
Teeme siinjuures koos kokkuvõtliku ülevaate sellest palju kõneainet tekitavast teemast.

Kolesterool on inimkehas enimleiduv tsükliline alkohol, mida saadakse toiduga ja sünteesitakse maksas.
Tegemist on ainega, mida me vajame sapphapete, hormoonide ja D-vitamiini sünteesiks. Kolesterool on ka rakuseinte oluline koostisosa. Ilma kolesteroolita ei saaks ükski rakk kehas normaalselt toimida.

Eluks vajalik ja normaalne üldkolesterooli tase veres on 5,0 mmol/l.
Üldkolesterool jaotub kolmeks erinevaks alatüübiks: 

  •  5 - 10% on TG (trigütseriidid) ehk neutraalrasvad
  • 60 -70% on LDL ehk halb kolesterool
  • 20 -30%  on HDL ehk hea kolesterool

Kolesterool iseenesest ei ole halb. Halb on kui kolesterooli tase on liiga kõrge. Kõrgenenud kolesteroolitase kahjustab arterite seinu, mille tagajärjel suureneb oluliselt südame-veresoonkonna haiguste risk. Sellest lähtuvalt tõuseb märkimisväärselt südameinfarkti ja ajuinsuldi risk. 

Vere kolesterooli taset saab hinnata ainult vereprooviga.
 Kui kolesterool on olnud juba pikalt kõrge, siis see võib endast märku anda valuna rinnus. Eriti iseloomulikult tekib see füüsilise koormuse korral. Valu rinnus tekib sellepärast, et ahenud veresooned ei suuda enam viia südamelihasesse vajalikul määral toitaineid ja hapnikku.


Kolesterooli alatüüpidest kõige ohtlikum on LDL, mida nimetatakse halvaks kolesteroolis just seetõttu, et see ladestub arterite seintele. Kõrge üldkolesterooli tase viitab enamasti sellele, et organismis on ka halva kolesterooli tase kõrge. Kõrgenenud kolesteroolitase vajab kindlasti tähelepanu ja aktiivset sekkumist.

Südame- ja veresoonkonna haiguste ennetamiseks on oluline regulaarselt jälgida oma kolesterooli ja vererõhu taset. Kui need on kõrgenenud, tuleb tähelepanelikult jälgida toitumist, korrigeerida elustiili ja võib olla ka vajadusel alustada spetsiaalsete preparaatide kasutamist. Atrerosklerootiliste muutuste teke veresoontes on pikaajaline protsess, mis kestab sageli aastakümneid. Sellepärast nõuab ka haigus ise pikaajalist ja järjepidevat elustiili muutust ja/või ravi.

Ilma kaasuvate südame haigusteta inimesel peaks LDLi väärtus jääma alla 3 mmol/l. Kui on juba olulisi kaasuvaid südame-veresoonkonna haiguseid, siis uue 2019 hüperlipideemia ravijuhise järgi on sellistel inimestel LDL-i eesmärgiks 1,8mmol/l.

Peamised soovitused kõrgenenud kolesterooli puhul:

  • Tee muudatus oma toitumisharjumustes. Suurenda taimsete toitude osakaalu oma menüüs.
  • Suurenda füüsilist aktiivsust. Eelkõige suurenda aeroobse tegevuse mahtu oma päevas. Päevane minimaalne aeroobse treeningu maht peab olema 30 minutit.
  • 2019 Euroopa hüperlipideemia ravijuhise järgi LDLi väärtuse efektiivsemaks alandamiseks on lisaks elustiili muutustele abi ka punaseriisipreparaatide regulaarsest tarvitamisest.

Hoia oma kolesteroolitase normis, sest sellest sõltub Sinu südame tervis!

Tutvu LDLi alandavate preparaatidega meie e-poes  Kolesteroolitooted



Seotud tooted