Blogi

Vanasti nimetati nohu ka külmetushaiguseks, kuid sellist haigust nagu ’külmetushaigus’ ei ole tegelikult olemas. Külmetamine on küll soodustav tegur aga haigestumiseks on ikkagi vaja kontakti viirusega. Tavalist nohu võivad põhjustada ligi 200 viirust, neist sagedamini rinoviirused. Nohu on meil kõige sagedamini esinev ülemiste hingamisteede viirusnakkus, mis on meiega kaasas käinud juba antiikajast saati.

Diabeet, rahvakeeli suhkruhaigus, mõjutab kogu maailmas üle 450 miljonit inimest ja on peamine pimeduse, insuldi ja alajäsemete amputatsiooni põhjus.

Nii nagu kogu maailmas, on diabeet ka Eestis suur meditsiiniline probleem - üle 70 000 Eesti inimese võitleb selle piinava haigusega igapäevaselt ja arvatakse, et teist samapalju istub piltlikult öeldes „pommi otsas“ - nad ei tea veel, et põevad seda. Sellele haigusele on iseloomulik püsivalt kõrge vere suhkru tase.

14. november on rahvusvaheline diabeedipäev – sel päeval pööratakse tavalisest rohkem tähelepanu selle raske haiguse ravimisele ja ennetamisele, aga diabeetikud peavad võitlema enda tervise eest iga päev.

Enamus diabeedihaigeid põeb 2. tüüpi diabeeti, mis on paljuski elutstiili haigus.

Oktoober on osteoporoosi kuu. Sellel kuul võtame luubi alla meie luud. Inimese luustik on piltlikult öeldes sama, mis majadel karkass-tugi, mille peame ehitama endale ise tugevaks juba maast-madalast. Luu tippmass saabub 30ndates elusaastates ja sealt edasi hakkab see füsioloogilistest faktoritest, eelkõige suguhormoonide taseme langusest lähtuvalt, langema. Väga järsk luutiheduse langus tekib naistel seoses menopausi saabumisega umbes 50ndal eluaastal. Kui me oma luustiku eest piisavalt hoolt ei kanna, võib meid vanemas eas tabada raske luustiku haigus - osteoporoos

Kätte on jõudnud kuldne sügis, mis koos oma värvidemänguga toob kaasa lühemad päevad ning tugevamad tuuled. Pimedama ja külmema aastaaja tulek tähendab immuunsüsteemi nõrgenemist. See on aeg, mil tasub enda tervisesse rohkem investeerida. Et püsida terve ja seista vastu viirustele, on aeg asuda end kaitsma. C-vitamiin ehk askorbiinhape on kindlasti üks tuntumaid vitamiine, millega sügis-talvisel perioodil end turgutatakse. Järgnevalt toome sinuni olulisemad faktid, mida peaksid teadma selle elutähtsa vitamiini kohta.

Päike annab meile energiat, elujõudu, tugevdab immuunsüsteemi ning käivitab D-vitamiini sünteesi. Võib-olla sa loed seda rannatoolilt või mõnes muus päikesepaistelises kohas ning arvad, et sind järgnev teema ei puuduta. Sa usud, et suvekuudel sinu D-vitamiini varud täituvad täielikult, kui veedad rohkem aega päikese käes. Võib tunduda isegi kummalisena, et keset suve võib meil olla D-vitamiini defitsiit. Oleme ju enda arvates võtnud piisavalt päikesevanne ja nagu laulusõnadeski „saanud pruuniks teiseks juuniks“.

Juba väiksemgi koormus maksas võib anda meile mitmel erineval viisil märku, kuid suvisel ajal enamlevinud probleemid on seotud seedimisprobleemidega (gaasid, puhitus, raskustunne tõhu). Teisalt võib maksa ülekoormus anda märku ka sellega, et tekivad muutused küüntes ning nahaprobleemid (sügelev nahk, akne ja ekseem). Neile muutustele tasub pöörata võimalikult varakult tähelepanu, et vältida maksas põletiku tekkimist ja maksafunktsioonide edasist halvenemist.

Tundub, et Põhjamaade inimeste elu käib pidevas suve ootuses ja kui see ükskord käes, siis igat päeva nauditakse väikese hirmuga, et see saab liiga kiirelt otsa.

Suvel tahame kõik natuke „vabamalt võtta“- sõpradega kohtuda, grilli- ja aiapidusid pidada. Suvetoitude hulka kuuluvad grillitud liha ja kala, suitsuahjud huugavad, salatid, jäätised…

Aga me ei tohi sealjuures jätta mõtlemata tervisele. On üldiselt teada, et, liiga palju rasva ja magusat on kurjast, seda peab jälgima. Palju vähem teatakse, et meie toidus varitseb veel üks varjatud oht - sool.

Inimesed teavad, et nad peavad sööma elus püsimiseks. Täpselt sama oluline on hea uni! Söömata suudab inimene olla mitu nädalat, joomata kuni nädal. Juba üks magamata öö laastab meie keha salakavalalt ja on kehale väga raskeks katsumuseks. Eduka inimese töötunnid ja produktiivsus on tähtsad, seega aega näpistatakse tihti ööune arvelt. Kuid miks me just edu saavutamise eesmärgil seda teha ei tohi ? Mis saab siis, kui magamata öid on palju ning unerütm läheb paigast ära?

Vererõhk on rõhk, mida veresoontes olev veri avaldab veresoonte seintele.

Vererõhk on vajalik, sest ilma selleta ei oleks vereringe üldse võimalik. Normaalne vererõhk on sõltumata vanusest 120/80 mmHg. Kui vererõhk on normist kõrgem, siis see näitab, et süda ja veresooned on ülekoormatud.

Südameveresoonkonnahaiguste näol on tegemist Eesti elu ja rahvast tervikuna haarava probleemiga, millele ei ole võimalik leida lahendust ühe valdkonna kaudu ega üksnes meditsiini tasandil. Selline mõte on kirja pandud Tervise Arengu Instituudi poolt avaldatud Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikust strateegiast. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine oluline riiklik prioriteet, sest Eestis iga päev sureb kuus inimest südamehaiguste tõttu enne 65 eluaastaseks saamist.

Samas kellelegi ei tohiks olla uudiseks see, et meie tervis, seejuures südametervis, sõltub eelkõige meie elustiilist ja igapäevastest toiduvalikutest. Järgnevalt toome välja üheksa kõige olulisemat punkti, mis mõjutavad meie südame tervist.