Blogi

Seda tõde, et talvisel perioodil suureneb Eestis viirushaigustesse haigestumine, teavad kõik. Miks see nii on ja kasulikest nippidest, kuidas saame nendest ebameeldivatest haigestumistest kõrvale hiilida, täna räägimegi. Päris tihti on kuulda mõnevõrra ekslikke seisukohti, et suvel viirushaiguseid üldiselt ei ole, sest suvine päike hävitab viirused. Osaliselt on see tõsi - viiruste paljunemise ja leviku juures on nende keskkond oluline. Niiskustase, temperatuuritase jne mängivad siin kindlasti omajagu rolli. Siiski ei kao viirused suve saabudes kusagile. Viirused on meie ümber kogu aeg.

Miks siis on nii, et suvel me oleme vähem haiged ja sügise saabudes ning mida lähemale talvisele haripunktile, seda enam viirushaigused meid kimbutavad? Selle müsteeriumi kõige olulisemaks võtmeks on meie immuunsussüsteem. Just selle keeruka süsteemi toimimisest sõltub tihti, kas meid ründavad viirused saavad piisavalt kanda kinnitada meie organismis ning kas meil tekivad haigusnähud või elame rahulikult viiruste hulgas ja oleme sealjuures terved.

Tänapäeva kiire elutempo juures sööme sageli seda, mis parasjagu kätte juhtub ja millel on hea maitse. Nälja kustumine on ellujäämiseks kahtlemata oluline instinkt. Vähemalt lühiajaliselt. Kui mõtleme sellele, et soovime elada kauem ja täisväärtuslikumalt kui meie vanavanemad, siis peaks endalt küsima, kas kiiruga ja mugavusest lähtuvad toiduvalikud annavad meie elule uue maitse või hoopis röövivad salaja meie kalleid aastaid oma laste ja lastelastega?

Kuni kolmanda eluaastani on laste areng kõige kiirem ning vitamiinide ja mineraalide vajadus kõige suurem. Luustik kasvab kiirelt ning selleks vajab laps palju kaltsiumi. Kaltsiumi imendumine sõltub omakorda D-vitamiinist. Seetõttu on väikelaste rahhiidi põhjuseks eelkõige D-vitamiini puudus.

Südameveresoonkonnahaiguste näol on tegemist Eesti elu ja rahvast tervikuna haarava probleemiga, millele ei ole võimalik leida lahendust ühe valdkonna kaudu ega üksnes meditsiini tasandil. Selline mõte on kirja pandud Tervise Arengu Instituudi poolt avaldatud Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamise riiklikust strateegiast. Südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamine oluline riiklik prioriteet, sest Eestis iga päev sureb kuus inimest südamehaiguste tõttu enne 65 eluaastaseks saamist.

Samas kellelegi ei tohiks olla uudiseks see, et meie tervis, seejuures südametervis, sõltub eelkõige meie elustiilist ja igapäevastest toiduvalikutest. Järgnevalt toome välja üheksa kõige olulisemat punkti, mis mõjutavad meie südame tervist.

Vanasti nimetati nohu ka külmetushaiguseks, kuid sellist haigust nagu ’külmetushaigus’ ei ole tegelikult olemas. Külmetamine on küll soodustav tegur aga haigestumiseks on ikkagi vaja kontakti viirusega. Tavalist nohu võivad põhjustada ligi 200 viirust, neist sagedamini rinoviirused. Nohu on meil kõige sagedamini esinev ülemiste hingamisteede viirusnakkus, mis on meiega kaasas käinud juba antiikajast saati.

Diabeet, rahvakeeli suhkruhaigus, mõjutab kogu maailmas üle 450 miljonit inimest ja on peamine pimeduse, insuldi ja alajäsemete amputatsiooni põhjus.

Nii nagu kogu maailmas, on diabeet ka Eestis suur meditsiiniline probleem - üle 70 000 Eesti inimese võitleb selle piinava haigusega igapäevaselt ja arvatakse, et teist samapalju istub piltlikult öeldes „pommi otsas“ - nad ei tea veel, et põevad seda. Sellele haigusele on iseloomulik püsivalt kõrge vere suhkru tase.

14. november on rahvusvaheline diabeedipäev – sel päeval pööratakse tavalisest rohkem tähelepanu selle raske haiguse ravimisele ja ennetamisele, aga diabeetikud peavad võitlema enda tervise eest iga päev.

Enamus diabeedihaigeid põeb 2. tüüpi diabeeti, mis on paljuski elutstiili haigus.

Oktoober on osteoporoosi kuu. Sellel kuul võtame luubi alla meie luud. Inimese luustik on piltlikult öeldes sama, mis majadel karkass-tugi, mille peame ehitama endale ise tugevaks juba maast-madalast. Luu tippmass saabub 30ndates elusaastates ja sealt edasi hakkab see füsioloogilistest faktoritest, eelkõige suguhormoonide taseme langusest lähtuvalt, langema. Väga järsk luutiheduse langus tekib naistel seoses menopausi saabumisega umbes 50ndal eluaastal. Kui me oma luustiku eest piisavalt hoolt ei kanna, võib meid vanemas eas tabada raske luustiku haigus - osteoporoos

Kätte on jõudnud kuldne sügis, mis koos oma värvidemänguga toob kaasa lühemad päevad ning tugevamad tuuled. Pimedama ja külmema aastaaja tulek tähendab immuunsüsteemi nõrgenemist. See on aeg, mil tasub enda tervisesse rohkem investeerida. Et püsida terve ja seista vastu viirustele, on aeg asuda end kaitsma. C-vitamiin ehk askorbiinhape on kindlasti üks tuntumaid vitamiine, millega sügis-talvisel perioodil end turgutatakse. Järgnevalt toome sinuni olulisemad faktid, mida peaksid teadma selle elutähtsa vitamiini kohta.

Päike annab meile energiat, elujõudu, tugevdab immuunsüsteemi ning käivitab D-vitamiini sünteesi. Võib-olla sa loed seda rannatoolilt või mõnes muus päikesepaistelises kohas ning arvad, et sind järgnev teema ei puuduta. Sa usud, et suvekuudel sinu D-vitamiini varud täituvad täielikult, kui veedad rohkem aega päikese käes. Võib tunduda isegi kummalisena, et keset suve võib meil olla D-vitamiini defitsiit. Oleme ju enda arvates võtnud piisavalt päikesevanne ja nagu laulusõnadeski „saanud pruuniks teiseks juuniks“.

Juba väiksemgi koormus maksas võib anda meile mitmel erineval viisil märku, kuid suvisel ajal enamlevinud probleemid on seotud seedimisprobleemidega (gaasid, puhitus, raskustunne tõhu). Teisalt võib maksa ülekoormus anda märku ka sellega, et tekivad muutused küüntes ning nahaprobleemid (sügelev nahk, akne ja ekseem). Neile muutustele tasub pöörata võimalikult varakult tähelepanu, et vältida maksas põletiku tekkimist ja maksafunktsioonide edasist halvenemist.